Inimese aju on evolutsiooniliselt üles ehitatud uudishimule ja uutele rikastavatele kogemustele. Kõige lihtsam ettepanek loovuse arendamiseks - tee midagi teisiti kui sa tavaliselt teed! Ära karda muutuda, vaid julge muutuda!
Sisenda endale, et ma olen!!!
See pole sugugi umbluu ja uhuutamise jutt! Lõpeta iseenda saboteerimine negatiivsete sisendustega nagu “ma ei oska joonistada”, “minust ei saa kunagi head joonistajat”, “ma ei oska kirjutada ja minust ei saa head kirjutajat”, “minust ei saa edukat ettevõtjat või keda iganes”. Kui me pidevalt endale sisendame erinevates modaalsustes, et me ei oska, saa, ega suuda, ega taha, siis muutumegi, programmeerimegi endid selliseks.
Ole tähelepanelik selles, et sa oma lastele ei sisendaks negatiivseid hoiakuid ja minapilti. Sa pole hea lapsevanem kui lapsele ütled ja pidevalt kinnitad, et temast ei saa seda või toda! Ära ütled lapsele, et ta ei oska joonistada kui ta joonistas kolme küüruga kaameli! Jäta meelde, et sinu ja sinu lapse aju potentsiaal on sama kui tuumafüüsikul. Või ükskõik kui tuntud ja heal kirjanikul, teadlasel, kunstnikul või ettevõtjal.
Positiivsed enesesisendused võivad aidata sind välja negatiivsete mõtete tsüklist “ma ei saa hakkama”, “ma ei suuda”, “ma ei oska”, “mul pole annet”, “mul pole raha” jne. Kirjuta positiivseid sisendusi paberile või arvutisse ja prindi välja. Ja korda neid päevas mõned korrad “ma olen loov”, “ma olen inspireeritud”, “ma oskan hästi joonistada”, “ma oskan hästi kirjutada, sõnad lausa voolavad paberile”. Kui sisendame endale ma olen, siis meie uuest hoiakust tulenevalt hakkab ka meie käitumine tasapisi muutuma.
Sa võid sisenduste paremaks meeldejätmiseks joonistada ka kujundeid, näiteks viit põhilist sisendit kirjutada viisnurga nurkade otsa. Näiteks viis peamist oskust, milles sa oled hea, kirjutamine, joonistamine.
Positiivsed enesesisendused peavad olema kindlas ja kõneviisis ja olevikus: “Ma oskan”, “Ma olen”. Kui sul õnnestub, hangi mõni raamat afirmatsioonidest, näiteks eesti keeles ilmunud Shakti Gawain “Loov visualiseerimine”.
Muuda oma teekonda
Sa oled see, millist teed sa käid! Mine tööle, kooli või trenni teist teed kui tavaliselt. Kui hommikuti on liiga kiire, siis muuda oma teekonda õhtul töölt tagasi tulles. Püüa vaadelda ja panna tähele muutunud keskkonda. Kui oled Viimsi inimene, siis mine sõida rattaga või jaluta vahelduseks Koplis või Paljassaares.
Tee midagi uut
Kui sa pole varem joonistanud, siis proovi seda. Kui sa tavaliselt maandud õhtuti televiisori ette, siis mine õhtuti hoopis jalgrattaga sõitma. Sa ei muutu siis kui oled pidevalt oma rutiinis kinni ja midagi uut ette ei võta. Millegi uue tegemine stimuleerib su aju. Muutumine on sulle hea.
Vaata fantaasia- ja ulmefilme või loe raamatuid
Kui sa pole ammu või seni üldse vaadanud Tolkieni “Kääbiku” ja “Sõrmuse isanda” ainetel põhinevaid filme, siis miks mitte alustada nendest? Hea lugemine võib olla ka mõni ulmelisem põnevik nagu Indrek Hargla “Süvahavva”. Kõik need põnevad ja ulmelised lood, mida kogu maailm loeb, on väljamõeldud ja kirja pandud inimeste poolt, kellelt sinul ja su lastel on väga palju õppida. Sina või su laps suudaks sama, kõik on mõtlemises kinni.
Käi jala ja sõida ühistranspordiga
Kõnni vahemaid, mida on mõistlik jala käia. Miks peaksid kilomeetri või paari kaugusele poodi alati autoga minema? Jala kõndides on sul aega rohkema märkamiseks ja detailide vaatlemiseks. Ühistranspordis kohtad uusi ja endast erinevaid inimesi. Selle asemel, et saada sinu ajule uudishimu rahuldamiseks vajalikku dopamiini saada sotsiaalmeedias klikkides võid saada seda ka ühistranspordis või uudishimulikult tänaval jalutades.
Koosta nimekirju ja kollektsioone
Kogu nimekirju asjadest, mis sulle meeldivad, kas brauseri/internetilehitseja lemmikutesse või mujale. Võid leida neist hiljem inspireerivat materjali ja näha oma eelistusi pidevas arengus. Igasugune kogumine ja teemade kollektsioneerimine ärgitab su aju liigitama ja mõtlema. Kollektsioneeri ja liigita teadmisi ja erinevatel veebilehtedel asuvat materjali. Nii lood juurde endale teadmiste-klotse ja laod omale alusmüüri, mida oma loovusega hiljem ära kasutada.
Millised on sind arendavad veebilehed ja ajaveebid? Millised on need kümme laulu, mida tahad peast osata? Millised kunstiliigid ja teosed sulle kõige rohkem meeldivad? Millised laulud sulle meeldivad ajastute kaupa? Küsi neid küsimusi nii endalt kui lastelt ja pange vastused kirja!
Tutvu teistsuguste inimestega
Sa oled see, kellega sa suhtled! Tutvu inimestega, kes ei esinda sinuga samasugust maailmavaadet ja suhtumist. Me ei arene kui suhtleme vaid endasugustega. Kui oled rohkem ekseli-inimene, siis tutvu loomingulisemate inimestega. Sul on pea pidevalt laiali uutest ideedest? - Tutvu mõne ehitaja või inseneriga! Väldi tühiseid inimesi. Tutvu nendega, kellelt on sul midagi õppida!
Ära lase juhet kokku joosta
Kui oled takerdunud mõnele probleemile lahenduse leidmisse, kasvõi kirjutamisel sobiva sõnastuse leidmisse, siis tee vahepeal midagi muud. Vaheta keskkonda või tegevust ja lahendus tuleb iseenesest! Üpris kindel, et lahendus võib tekkida jalutades!
Tee võimatu võimalikuks
Pane kirja kümme asja oma elu põhjal või üldiselt, mida oled seni pidanud võimatuks ja raskeks. Seejärel kujutle ja pane lühidalt kirja lahendused, mis muudavad võimatu võimalikuks. Kõik on võimalik! Kui on tahe, on ka võimalus!
Mängi pere ja sõpradega lauamänge
Lauamängud panevad sind uutesse olukordadesse ja tirivad mugavustsoonist välja. Vastupidiselt mõnede arvamusele, et lauamängud on vaid meelelahutus, on lauamängud tegelikult väljamõeldud-disainitud mingite oskuste arendamiseks. Olgu selleks loogika, eneseväljendus, probleemide lahendamine, kommunikatsioon, keele ja sõnaosavuse arendamine jne.
Ühine lauamängude mängimine (lauamängude alla lähevad ka näiteks kaardimängud ja male, kabe jne.) arendab nii täiskasvanute kui laste koostöö- ja suhtlusoskusi.
Üks oluline kogemus, mida mängides saadakse, on oskus nii kaotada kui võita. Kaotamise ja eksimise enda kasuks tõlgendamine on oluline oskus - tulla kaotusest ja eksimusest välja negatiivseid psühholoogilisi jälgi jätmata.
Lauamängude mängimine on oma olemuselt tegemine. Psühholoogid väidavad, et inimene õpib kõige tõhusamalt käed-külge tegevuse käigus.
Ära vaata televiisorit ja seriaale
Mida targem ja rikkam inimene, seda vähem ta televiisorit vaatab. Televiisor on ajaröövel ja mõjub sinu ja laste arengule negatiivselt. Pole mõtet panna televiisorit käima alates hommikust, et see päev otsa mängiks. Kui sa tõesti midagi vaadata tahad, näiteks head publitsistikat, ajalugu, teadust ja filme, siis tee seda planeeritud aegadel või kasuta järelvaatamist.
Kritselda ja joonista!
Hoia enda käeulatuses kaustik või valged paberilehed, kuhu saad igal ajahetkel midagi kritseldada ja joonistada, ideid grupeerida, protsesse disainida vms. Mõte võib veel kiiremini kiiresti kaduda kui ta tuli, püüa ta kinni! Hoolitse, et su lastel oleks pidevalt käepärast valgete lehtedega paksude kaantega joonistuspäevikuid. Arvutis või digitaalse ekraaniga joonistamiseks võib kasutada ka mõnda tasuta tarkvara, üks hea vahend selleks on Sketchbook.
Otsi inspiratsiooni
Sa võid leida üllatavalt uudsena mõjuvaid ideid ja lahendusi minevikust või hoopis teisest valdkonnast. Õpetaja või ettevõtjana võid leida inspireerivat sisu oma töömaaga piirnevast või hoopis kaugest valdkonnast. Inspiratsiooni võid leida nii vanadest illustreeritud ajakirjadest, mille printe internetist leiad, googeldades suvalisi esemeid ja olukordi ja paluda vastusena pilte. Pane Googlesse alustuseks "Tsuba Japan", proovi! Googelda colorful electron-microscope images või coloured electron micrograph ja vaadake koos lastega kui põnev on see maailm, mida lähedalt oma silmaga ei näe.
Tee koos ja koostööd!
Väga arendav on teha kellegagi mingit loomingulist koostööd. Olgu see mõni sotsiaalprojekt, ühiselt joonistamise kursusele minek, ühine ettevõtmine, ettevõte või reis. Arenda ja rakenda oma loomingulisi väljavaateid näiteks koos perega joonistades või lugusid välja mõeldes!
Kui su laps pole eriti suhtlemisaldis ehk väljapoole suhtlemise võimega, siis võib olla tal rohkem arenenud võime sissepoole elada ja suhelda. Sissepoole ehk sisekõnelised inimesed ehk intrapersonaalse (intrapersonal skills) andelaadiga inimesed on tihtilugu väga loovad. Nendest võivad saada head kirjanikud, filosoofid, teoloogid, teoreetikud, teadlased jne. Nendel inimestel ei hakka endaga reeglina kunagi igav. Loomulikult on iga võime arendatav. Koostööoskuste arendamiseks sobivad hästi näiteks ka lauamängud või ühine toidu valmistamine.
Õpi midagi uut
Kuidas olla lapsele elukestvas õppes eeskujuks? Püüa olla pideval õppimise lainel, nii hoiad oma mõtteaparaati töös. Sa võid õppida ükskõik mida: tantsimist, mõnda pilli, joonistamist, võõrkeeli!
Võid ette võtta mõne ajalooperioodi, et seda lähemalt tundma õppida! Võid koostada nimekirja oma lemmiklauludest ja neid laulma õppida ja miks mitte teha seda koos lastega!
Ole uuele vastuvõtlikum
Me ei arene mugavustsoonis, vaid piirsituatsioonis.
Maailm muutub kiiresti. Sul on hea võimalus uuega kaasa minna läbi laste ja nooremate sugulaste. Tunne siirast huvi toimimisviiside ja tehnoloogiate vastu, mida kasutavad nemad.
Need, kes on tehnoloogiate vastu, sealhulgas nutiseadmete, teadku, et tehnoloogia ise pole halb, ega hea. Auto ei ole halb, vaid oleneb, kuhu sa sellega sõita tahad. Trükimasin ei ole iseenesest halb, vaid oleneb sellest, mida selle abil trükitakse.
Tehnoloogia kasutamise viisid võivad olla aja raiskamise alternatiivina ka arendavad ja kasulikud. Arvutit võib kasutada sotsiaalmeedias passimiseks ja näiteks joonistamiseks, disainimiseks, kirjutamiseks, lugude jutustamiseks, programmeerimiseks, õppimiseks jne.
Kaardista oma mõtteid ja valdkondi
Mõtete kaardistamine (Google: Mind map ja mindmapping) on tõhus viis sisust-materjalist visuaalse ülevaate loomiseks ja meelde jätmiseks.
Soovita mõtete kaardistamist ka lastele. Nad võivad kaardistada koolis õpitavat materjali, et sellest paremat ülevaadet saada. Mõtteid võib kaardistada paberile, joonistades paberi keskele peateema ja selle ümber alateemad, aga võib kasutada ka selleks mõeldud spetsiaalseid tasuta tarkvarasid nagu Freemind, XMIND, väga mõnusat XMind-Zen.
Enamik mõtete kaardistamise tarkvarasid võimaldavad visualiseerida puukujuliselt, kuid on ka meie ajule loomulikumaid mindmappingu tarkvarasid nagu The Brain, mis võimaldab mõtteid visualiseerida graafistruktuuriga ehk ajule loomuliku võrk-struktuuriga.
Loe inspireerivaid ja julgustavaid autoreid
Otsi pidevalt sind inspireerivaid autoreid. Otsi omale tüvitekste, millele saaksid üles ehitada oma väärtussüsteemi, mille suunas liikuda. Marcus Aureliuse “Iseendale” on sama heaks alguseks kui John C. Maxwelli “Päevaraamat”. Väga inspireeriv lugemine on ka Maurice Maeterlincki “Tarkus ja saatus”. Kui sa veel ei ole lugenud, siis loe ka Khalil Gibrani “Prohvet” ja Rabindranath Tagore luulet. Mõlemad on kohustuslik lugemine igale lapsevanemale!
Tegele pidevalt põhiliste teemadega nagu inimeseks olemise kõrgemad eesmärgid ja sinu enda väärtusplaan. Väärtusplaani paika saamine on ülimalt oluline selleks, et me ei kulutaks pidevalt energiat selle muutmisele. Kui see on paigas, siis see on vundament kõigele muule.
Ole positiivne!
Positiivse meelestatusega inimesed suudavad rohkem ära teha ja on ligitõmbavamateks kaaslasteks ka teistele.
Püüa näha teistes, endas ja ka probleemides rohkem positiivseid väljavaateid ja võimalusi.
Oled kuulnud, et head kriisi ei saa lasta raisku minna või seda, et olukord on s.., kuid see on meie tuleviku väetis? Ka kõige raskemas olukorras peitub positiivne areng!
Kui oled vihane ja pahane, siis on su aju keskendunud negatiivsusele ja loovus ei avaldu. Kui oled ise positiivsem ja rõõmsam, siis mõjutad kõiki teisi oma ümber.
Sa oled väga halb lapsevanem kui pidevalt oma laste peal halba tuju välja elad. Ja kui see juhtubki, siis vabanda! Ole positiivsem ja nakata hea tuju ja mängulisusega ka teisi!
Loe ja vaata visuaalsemalt materjali
Kui oled ennast pidanud rohkem teksti-inimeseks, siis kasuta googeldades senisest enam pildiotsingu võimalusi visuaalide, jooniste ja illustratsioonide leidmiseks. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna! Pilt on emakeeles! Googelda sõna mindmap ja lisa omale huvipakkuv valdkond ja leiad palju mõttekaarte. Võid niisama sirvida kunstimuuseumide veebides nagu www.wga.hu või www.museothyssen.org, jt.
Leia võimalusi, kuidas teha kiiremini ja tõhusamalt
Meie aju kukub tihti mugavustsooni selles, kuidas me tavaliselt asju teeme. Proovi leida loovaid lähenemisi, kuidas teha seda kiiremini ja tõhusamalt, mida sa teed. Nii vabaneb sulle vaba aega näiteks oma loovuse või mõne muu oskuse arendamiseks.
Pane oma mõtteid kirja
Sa võid pidada päevikut ja panna mõtteid paberile, aga pidada ka temaatilisi faile, kuhu oma ideid ja mõtteid talletad. Võid alustada kõige lihtsamate mõttesähvatuse kirjapanekust - ei pea taotlema terviklike kontseptsioonide ja romaanide mõõdet. Millist iduettevõtet või teenust arendada? Fantaseerige koos lastega, milliseid suuremaid probleeme te koos lahendaksite?
Hea tööriist kirjutamiseks ja mõtete kirja panekuks ja ka ühisloomeks on Google Documents. Välkideede kirjapanekuks ja sorteerimiseks on väga hea tööriist Google Keep.
Kui sa oled kirjutaja inimene ja tahad keskenduda oma tekstidele, olgu nendeks luule, artiklid, blogipostitused, teadusuurimused, õpetajana tundide ettevalmistus või muu tekstiline sisuloome, siis proovi spetsiaalselt kirjutajatele ja kirjanikele arendatud tööriistu. Mõned näited headest keskendud kirjutamist soodustavad tööriistad on avatud lähtekoodiga kogukonnapõhiselt arendatav FocusWriter ja tasuta WriterMonkey.
Maga korralikult
Lühiajaliselt võib inimene olla üsnagi loov piirsituatsioonides, pikaajaliselt võib see su läbi põletada. Lase oma ajul puhata, lubades endal puhanuks magada vähemalt seitse-kaheksa tundi ööpäevas. Sa võid teha ka lõunauinakuid. Kui oled ööinimene ja lähed tihti magama alles vastu hommikut, siis kompenseeri melatoniini puudust oma organismis selle juurde söömisega.
Veeda ekraaniaega kasulikult!
Ükski arvuti, seade või ekraan, tehnoloogia pole iseenesest paha. Olulisem on see, kuidas me ekraaniaega kasutame. Me võime seriaalide vaatamisega ja ühismeedia klikkimisel niisama aega raisata ja kulutada oma aju uudishimu ressurssi.
Nii enda kui laste puhul on meie valik, kuidas ekraaniaega veedame. Kuidas ekraaniaega kasulikumalt veeta sõltub sinu või laste huvidest. Miks mitte panna omale mõni mõtete kaardistamise tarkvara, joonistamise või disainimise tarkvara ja hakata neid otsast õppima ja kasutama.
Barack Obama on öelnud, et ära mängi arvutiga, vaid hoopis programmeeri mänge. See on meie endi valik, kas oleme tarbijad ja kasutajad või loojad ja arendajad.
Loe raamatuid
Külasta aeg-ajalt raamatupoode või antikvariaate ja hangi endale midagi sirvimiseks või lugemiseks. Lugemine arendab parimal viisil fantaasiat-kujutlusvõimet, sest meile ei anta pilti ette nagu näiteks filmide puhul.
Lugemisele hoogu andmiseks võib vahelduseks lugeda ka kriminulle ja põnevikke, ükskõik mida! Võib ühendada ka meeldivat kasulikuga ja lugeda aimet või ajalugu sinu tööga piirnevates valdkondades, samuti endale huvipakkuvate valdkondade või ajalooperioodide tipptegijate elulugusid.
Kõiki raamatuid ei pea põhjalikult läbi töötama, vaid neid võib ka inspiratsiooni saamiseks niisama sirvida! Lastele võib soovitada raamatuid ka õppematerjali kinnistamiseks. Matemaatikal ja füüsikal on samuti oma ajalugu ja kõvad tegijad. Läbi valdkonna tegijate elulugudega tutvumise võib seni igavana tundunud materjal muutuda huvitavamaks.
Jutusta pööraseid lugusid!
Lugude jutustamise ja mõistmise oskus on inimese üks ürgsemaid oskusi. Lugudel põhinevad kõik brändikontseptsioonid, turundus ja ettevõtete kommunikatsioon.
Lood on aluseks raamatutele, filmidele, telesaadetele ja arvutimängudele. Googelda storytelling, uuri lugude peamisi skeeme, karaktereid jms. Enamik lugusid on arhetüüpidena juba varem mingil kujul jutustatud ja uued on vaid vana uues kuues, sellepärast tasub tutvuda kogu varasemaga alates maailma loomise müütidest kuni antiigini välja.
Kuidas lugude jutustamise oskust lastele müüa? Näiteks lapsele, kes huvitub arvutimängudest, võiks seletada, et iga arvutimängu taustaks on samuti lood, süžeestik ja karakterid. Selle asemel, et arvutimänge mängida, võib ka sügavamalt huvi tunda, millisele looraamistikule on mäng ehitatud ja mänge ka ise välja mõelda!
Arvutimängude väljamõtlemine võib alata lihtsalt ideede ja süžeestike kirjapanekust. Programmeerimine on arvutimängude puhul vaid üks teostuslik külg, millele eelneb toote-loo väljamõtlemine, mida saab teha ka programmeerida oskamata. Selle asemel, et lastelt küsida, kuidas koolis läks, küsi, et rääkigu päevast mõni huvitav ja pöörane lugu!
Püüa midagi meelde jätta lõbusalt ja loovalt
Kes ei teaks, et Itaalia on saapa-kujuline või Tšiili kepikujuline? Meie aju põhineb tähelepanul. Liiga loogilised ja tavalised asjad ei pruugi hästi meelde jääda, kuna need ei kütkesta, ei püüa meie tähelepanu piisavalt.
Proovi uusi asju meelde jätta hullumeelseid, üledimensioneeritud ja pööraseis seoseid ja visuaale kasutades. Uuri alustuseks näiteks Harry Lorayne’i raamatuid. Kui sul on vaja tekstist meelde sõnu pingviin ja parkett, siis loogiliselt need hästi meelde jääda ei tahagi. Aga see need kaks sõna sööbivad mällu kui kujutled oma silmis seda, kuidas sina või keegi pingviiniga parkletti nühib. Kujutle, kuidas pingviiniga parketi nühkimisega tekib parketile pingviini jäljend! Nüüd on see sõnapaar sul alatiseks meeles!
Võõrkeelseid sõnu aga aitavad meelde jätta samakõlalised eestikeelsed sõnad ja kõlaliselt veidrad seosed, jne.
Vedele niisama
Püüa vahel vähem nööri mööda käia ja punnitada! Oota, millal head ideed ja lahendused sind ise külastavad. Vabasta ennast mõttekrambist ja klišeedest, las vaba ja sundimatu lihtsalt olemine kannab sind uute viljadeni.
Vedelemiseks ja mitte midagi tegemiseks sobib paremini keskkond, mis pole sinu tavaline igapäevasesse rutiini tagasi kiskuv füüsiline keskkond. Selleks võib hästi sobida loodus, mets, maakoht, rand või muu keskkond õues.
Söö ja joo midagi uut
Avasta uusi toite restoranis või toidupoes. Õpi tundma ja harjuta ennast uute maitsetega. Sulle ei maitse oliivid või hallitusjuust? Võibolla pole tõsiselt proovinudki?
Õpi taluma ebaõnnestumisi
Ebaõnnestumised süvendavad sinus psühholoogilist hirmu uuesti proovimise ees. Kasuta mängulisust ja huumorit, et ebaõnnestumised ei jätaks sulle negatiivseid psüühilisi tagajärgi. Me õpime ainult vigu tehes!
Pea meeles, et stressi ja depressiooni vaenlane on mängulisus
Mäng ja mängulisus on seotud meie eesajukoore, prefrontaalne korteksi arenguga. Eesajukoor tegeleb meie kognitiivsete protsesside ja funktsioonidega, olles meie intelligentsuse, otsustusprotsesside, kommunikatsiooni ja koordinatsiooni mootoriks.
Kui võtad elu ja suhteid mängulisemalt, on elu tunduvalt arendavam, positiivsem ja talutavam. Ei tasu ennast liiga tõsiselt võtta! Mängulisuse ja loova lähenemise vahele võib paljudel puhkudel kirjutada võrdusmärgi. Sina, ega lapsed ei suuda olla loovad, olemata selle juures mängulised!
Uuesti - mäng ja mängulisus on loovuse nurgakivisid! Googelda playful parenting! Playful whatever!
