Maailm muutub tajumatult kiiresti. Õppimise oskus on juuroskus. Uuemad suunad õpetamisel ja õppimisel keskenduvad loova, positiivse ja enesekindla isiksuse arendamisele.
Õpivõimest algab kõik. Täna ja ka tulevikus on õppimise oskus ja tulemuslikkus olulisemaid oskuseid. Maailm muutub kiiresti ja meil tuleb uutes tingimustes pidevalt õppida ja kohaneda. Kõige suurem viga ja vale hoiak on see kui peetakse oma aju prügikastiks. Kõike tasub õppida ja meelde jätta ja eeskätt tuleb õppida õppima. Aga kuidas? Õppima õppimiseks on mitmeid häid raamatuid, mida leiad internetist.
Vaatame peale levinumatele psühholoogiakoolkondadest lähtuvatele õpetamisele koolkondadele. Silma tasub peal hoida neist kõige uuematel, et rakendada neid nii laste kui iseendi õpetamisel.
Kõige lihtsamalt võttes põhinevad kõik õppimise koolkonnad, strateegiad ja metoodikad mõnel erineval kihistusel ja põlvkonnal. Kõik lähenemised on tänapäeval praktilises ristkasutuses igas koolis, kus kaldutakse rohkem või vähem ühe või mitme erineva suuna poole. Tihti pole see kinni koolis, vaid õpetajas. Sada aastat tagasi Oskar Lutsu “Kevade” ajal, kui tarkust joonlauaga pähetaguv ja õpetamisel karistusmeetodeid kasutav köster Julk-Jüri vastandus julgustavale ja toetavale õpetaja Laurile.
Senini on Eesti koolisüsteemis kõige rohkem praktiseeritud biheivioristlik lähenemine ehk toorelt võttes mehhaanilisel õppimisel ja tuupimisel, mälu arendamisel ja faktiteadmistel põhinev õppimine. Biheivioristlikul lähenemisel on nii plusse kui miinuseid. Kõige suuremateks miinusteks on valmisteadmised ehk mitte piisav teadmiste tõlgendamise, interpreteerimise paindlikkus, mis on muutuvas maailmas väga oluline oskus. Suuremateks biheivioristliku lähenemise miinusteks on veel unikaalsete isiksuste arenemise mittepiisav toetamine ja nõrk iseseisva kriitilise mõtlemisvõime arendamine.
Järgmiseks kihistuseks on kognitiivsel psühholoogial põhinev kasvatusteooria ja õpistrateegiad ehk lühidalt öeldes meie aju tunnetuslikel protsessidel, tajul, loovusel ja spetsiifilistel andelaadide väljaarendamisel põhinev õppimine. Kognitiivne suund arvestab rohkem õppija loovust, individuaalsust ja väärtustab seoste loomise ja mõtlemisvõime oskuste arendamist. Kognitiivne suuna õppeprotsess on biheivioristlikust tunduvalt paindlikum ja loovam, kuid õpetaja roll on endiselt suunav.
Uuemad koolkonnad õpetamisel on konstruktivistlik ja humanistlik suund, milles lähtutakse rohkem laste ja noorte huvidest ja kalduvustest. Uuemad õpetamise-õppimise strateegiad seavad olulistele kohtadele isiksuse, individuaalse lähenemise ja loovuse - positiivse ja enesekindla isiksuse arendamise. Õpetaja on õppijale toetaja ja dialoogipartner ehk mentor. Lähtutakse rohkem õppija varasematest kogemustest ja seosest õpetatava sisuga. Kogu õppeprotsessis on avatum ja olulisemale kohale seatakse õppija enda huvid ja vastutus.
Õppimise kui baasoskuse arendamine on elukestva õppe teekonnal meile kui lapsevanematele ja täiskasvanutele suur väljakutse. Üks lahendus tõhusaks õppimiseks ja õpetamiseks, sealhulgas iseenda õpetamisel, on mängulisem õppimine ja õpetamine.
See artikkel kuulub sarja “Tehnoloogiatrendid ja tulevikuoskused”
Selles postituste sarjas tutvustame maailma muutvaid tehnoloogiaga seotud tulevikutrende ja nende mõju tulevikuoskustele ja -ametitele. See seeria on kohustuslik lugemine igale nutikale lapsevanemale, kes tahab toetada laste koha leidmist tehnoloogiakeskses tulevikumaailmas.
Tulevikutrendid kujundavad tulevikuoskusi. Mida tasub õppida?
Tulevikuoskuste taustaks on tulevikutrendid. Sarja sissejuhatuses räägime tehnoloogiamaailma tulevikutrendidest. Esitame väljakutsuva küsimuse, mida üldse õppida tasuks?
Õppimisvõime on kõikide oskuste ema
Maailm muutub tajumatult kiiresti. Õppimise oskus on juuroskus. Uuemad suunad õpetamisel ja õppimisel keskenduvad loova, positiivse ja enesekindla isiksuse arendamisele.
Loovuses oleme masinatest ja tehisintellektist üle ka tulevikus
Loominguline saab olla igas valdkonnas. Loovus on tulevikuoskustes esireas, sest loovus võimaldab tehisintellektiga ühendatud robotit-masinat ületada.
Oskus panna ennast teise kingadesse on nõutud täna ja tulevikus
Elu ei keerle vaid ümber Exceli tabeli ja rutiinsete ülesannete. Suurem osa elust keerleb ümber teistega suhtlemise. Kui head tiimimängijad oleme?
Probleemide lahendamise oskus algab probleemi mõistmisest
Tutvustame võimalusi, kuidas probleemide lahendamise oskusi arendada kodus, lauamängude abiga või robotite abiga programmeerima õppides.
Tehisintellekt suudab õppida ja areneda nagu inimene
Tehisintellekti idee on asendada inimmõistust ja seda ületada. Iseõppiv, masinõppe algoritmidel põhinev tehisintellekt saab uue hoo sisse seoses kvantarvutitega, mis on juba kohal!
Kvantarvutid kui megatrend on kohal ja see muudab mängu!
Me ei adu veel, millist maailma muutvat võimekust lisab kvantarvutite kasutamine teaduses, tehnoloogias ja igapäevaelu toetavate rakenduste loomisel.
Andmete analüüsimise oskus ja andmepõhised otsused on vajalikud ka tulevikus
Peamine on osata andmeid analüüsida, tõlgendada ja tõsta andmetest lähtuvalt oma otsuste kvaliteeti.
